Mis arvate, kas me panka jõudsime ja notarit väisasime. Ei loomulikult mitte, kuna notar olevat haige ja pangas sanitaarpäev. Nii vähemalt mu vanemad mulle selgitasid.
Lohutusauhinnaks läks Jaan ei tea kuhu, Merrit aga võttis mind kaasa Novelli (restorani noh). Toidudisaini üritusele. Kuna olen ju mõlemil alal proff: söön hästi ja disainin veel paremini, siis unustasingi, milleks tegelikult linna tulin ja asusin kaasa elama nelja võistkonna pöörastele fantaasiatele. Kuna peale haistmis- ja nägemismeele on mu jaoks oluline maitsmismeel, müksasin, kui hõigati välja kutse vaaajatest žüriiliikme leidmiseks, perenaist, kes seejärel leidis end vähe ehmunult keset saali. Ja seal siis me kahekesi seisime. Mina küll taas nähtamatult kui mulle kohane. Määratud liikmeteks olid toiduguru Aivar Hanson ja Disainiöö esindaja Silja Ritson .
Võistlustulle (huvitav väljend, kas pole – ei näind ma leeke ise kusagil) astusid kaks päris kokka Andres ja Andres, kaks päris toidublogijat Marju ja Ragne, kolm päris disainerit Helmet üksinda, Kirsi ja Raili kahekesi.
Poole tunniga pidid nad kokku keerama eelroa, magusa ja joogi Eesti disainerite nõudesse. Disainist rääkidest olid kavalaimad Kirsi ja Raili, kes nõud ise ka valmis küpsetasid. See oligi nende tugevaim pool (erinevatest tainasegudest, beseest, kartulist, sibulast... küpsetised), mida sinna sisse panna kuid jäi fantaasia nõrgemaks osaks.
Helmeti kujundus oli lakooniline koos selles peituva iluga, kuid saia- leivatükikestel asetsevad kala- ja juustupalad olid keskmise kohviku tasemel.
Blogijad aga! Nende julgus juurikatega mängida tõstis mu kulmud aupaklikut kõrvade taha. Oleks ma juurikalemb, saanuks nad minu käest täis panga. Peediviilakas meega määrituna ja pähklisegusse kastetuna pistetud peenikese pulga otsa vääris tõepoolest nimetust Targa Popp.
Kokkade eelroana pakutud kalaampsud kalamarjaga maitsesid. Imestama pani ainult, miks ükski žüriiliige kenadesse vähikestesse sõrgu sisse ei ajanud. Kuna olen ka küpsetistelemb, siis õunast inspireeritud šokolaadifoundant, selle kõrval tainas küpsenud õunaga ja lõpetuseks õunasorbeega kaalutasid kaalukeele kokkade kasuks.
Aga arukas jutt ja kenad pildid on Marju blogis, seega vaikin, vaikin, vaikin!
0 kommentarer:
Postitage kommentaar