Vaadet köidab irevil hammastega nõudepesumasin SMEG nimeks. Hambad irevil, kuna enne tuttu minekut tühjendas Merrit ta sisust ja jättis tuulduma. Tuuldu-tuuldu oma puna-halli lõustaga ja irvita mu üle. EELMINE AEG tegi sedasama ja lõpetas kus... kalmistul vist?
Sellist lõusta ning teravatipulisi hambaid vaadeldes tekib küll mõte, et pererahva turvalisuse huvideks peseks kõik ise. Käpatsi. Tegelt aga ei viitsi, sest selle töö ajal on märksa mõnusam selitada diivanil või püüda kasse.
Kassidest aga. Kauni Feitu kääbast ehtiv poolemeetrise läbimõõduga päevalilleõis on juba leidnud aplad sööjad. Tihased. Neid kuid loetlen vähekese hiljem. Ähh, parem jätangi lugemata, kuna see asjade pidev ülelugemine paneb mind tõepoolest oma mõistuses kahtlema. No öelge, MIKS pean ma kogu aeg küla elektripostid jalutamas käies üle lugema! Kui tõenäoline on see, et neid keegi ära varastab. Miks pean ma alati kõik noad kahvlid, taldrikud alustassid nii enne masinasse panemist kui masinast võttes üle lugema. No KUHU on neil kinnisest ruumist põgeneda? Teisalt aga pesumasinast on aegade jooksul põgenenud küll nii mõnedki sokid. Kasutades äravoolutoru? Ja kas nad tõesti usuvad, et paariliseta eikusagil maal elu parem on, kui paarilisega Jaani varvaste otsas.
Veel meeldib mulle lugeda kokku kurgiviile, tomatisõõre, paprikaliistakuid, salatilehti. Sel aal kui Merrit neid tükeldab. Siis loendan kokku külalisi, rehkendan, kaugelt nad tulevad ja kuhu nad lähevad. Arvestan usinalt päevi, mis jäänud jõuluni ja veel usinamalt päevi uue suveni. Loen kokku seejärel tunnid ja ka sekundid. Sama idiootlik olen kui Vabaduse Kell Tallinnas, mis luges ka miskit arusaamatut esialgu kokku ja siis lahku.
Muuseas lambaid arvutan ka, kuid magama nad mind ei pane. Vastupidi, mida rohkem neid kokku loen, seda enam tunnen, kuis süljenäärmed tööle hakkavad ning kõht tühjeneb. Ah jaa – neid nõmedaid krõbuskeid, mida vanemad mulle toidu pähe sisse söödavad... Nende päevane arv on mulle ka teada.
Anubis hoidku! arvutit tippima asudes tahtsin ma kirjutada hoopiski muust. Külalistest, kes meil täna olid.
Vihula tuli vasturünnakule – see pealkiri kõlbaks Õhtulehte. Vihula sõi MerMer´i tühjaks – täitsa Krimi teema. Vihula kiikas Merriti kööki – sobiks juba Arterile.
Tegelikult aga see, kuidas nad meie toitu nautisid, tegi meid relvituks. Väheke pani minu kulmu kortsuma, et ka pääkokk ise kaasas oli. Luurab – käis mõte läbi pea. Kui aga kõik nõud olid tühjaks söödud ning üks kena neiu pea pisarsilmil vabandas, et pool koogist järgi jäi ja tegelikult ei söö ta ÜLDSE magusat heldis minus peituv kuri kirjatsura, otsustasin oma eelneva Vihula köögi muljed nüüdsest enda teada jätta ja sinna kööki oma pererahva uuele katsele vedada.
Ah jaa – mis meil siis pakkuda oli.
Eelroogadest meie paat ikka, siis Tjälknöl – sellest rääkisin mõni lugu tagasi, pärast seda graavitatud lõhe (Jamie Oliveri jälgedes) – sellest räägin mõni lugu edasi.
Põhiroogadest troonis küülik, väheke Kolga lahe lõhet ka; kõrvitsast ja kartulist sai kokku keerutatud puder.
Lõpetuseks Key lime pie (maakeeli kondenspiima ja laimi kook).
Aga küüliku üks ülilihtne retsept on siin:
Mykonose küülikupada
(järelikult on tema leiutajad pärit justnimelt sealt saarelt, kuid algallikat ei õnnestunud tuvastada)
Olenevalt isu suurusest jätkub kuuest kaheksani (inimesi pean ma silmas, mitte kellaaega).
Üks kopsakas küülik (1.9 – 2,2 kilo)
1dl jahu (meie kasutasime täna rukkijahu), mis maitsesta soovitud koguse soola ja musta pipraga
6 sibulat (Peipsiäärsed oleksid parimad)
4 prisket küüslaugu küünt (Peipsiäärsed taas parimad)
1 riivitud muskaatpähkel
Väike peotäis tüümianilehti
Loorberileht
2 supilusikat balsamäädikat
3 dl veini
5 dl kanapuljongit
Võrdses koguses võid ja oliiviõli
Lõika küülik tükkideks, patsuta kokku jahuseguga.
Koori sibulad ja tükelda neljaks, puhasta küüslauguküüned.
Aja tükk võid ja sorts oliiviõli selles potis, milles hiljem küülikut küpsetad üsna tuliseks. Vaata ainult, et segu suitsema ei läheks. Pruunista sibulaid pidevalt segades kolm – neli minutit, alanda kuumust, viska sisse riivitud muskaatpähkel ja tüümian, vala peale balsamäädikas ja vein, lisa loorberileht, küüsaluguküüned ja väheke soola. Kata pott kaanega ning jäta nii kauaks, kuni küülikutükke pruunistad, podisema.
Pruunista küülikutükid igast küljest pannil või ja oliivisegus. Aseta nad potti ja vala peale kanapuljong.
Hauta madalas kuumuses.
0 kommentarer:
Postitage kommentaar