Kummalised juhtumised ja rõõm südames.

Advendiaeg. Harras. Kuid mis veel? Mis veel on see, et viimastel päevadel oleme kohanud uskumatult usaldavaid ja uskumatult häid inimesi. Siin MerMer´is on taolised kohtumised tavalised. Kuid see, et minnes välja ja leides samamoodi usaldavaid ja õnnelikke indiviide, oli mu jaoks paras üllatus.
Lühidalt. Postimehe Arter tuleb jõulukuu esimesel päeval meie juurde jõulujuttu puhuma. Küsisime lauakaunistuseks lisa Villeroy poest ja anti lahkesti. Ei tahetud mu passi, isikutunnistust ja vaevaliselt kogutud sentegi tagatisrahaks.
Merrit ja Jaan otsustasid vanadele diivanitele uue hingamise anda kusagil mujal. Tellisid uued, unustasid tasumata, kuid peale kahtlevat vabrikupoolset telefonikõne ja perenaise ausõna, et raha sinna laekub, anti asemed me sõbra autosse ja kodus nad olidki. LOOMULIKULT maksime ka raha ära. Kuid selline usaldamine – SEE teeb rinna rõõmsaks.
Armsad punased munad, ühest neist tegin juttu aasta eest. Pärit mõnusast Mustri poest. Sinna saabudes. Täna. Naeratas müüjatar ja tegi OI kui palju allahindlust ka uutele munadele.
Perenaisel uut kleiti vaja. Peaaegu, et ballile minekuks. Müüja Stockmannis elas niivõrd kaasa, et laadis käru täis väikesi musti kleite. Proovisime ja katsetasime ühises jõus. Leidsime sobiva. Väheke hiljem ka kingad. Samast müüjast möödudes lehvitas ta meile kui vanadele sõpradele. (Vaevalt, et see lehvitus tema palgalipikule lisandub, meie südametesse kuid kindlasti.)
Kaks päeva veel ja lendab meie menüü taevasse. Eesti Õhuga, pean silmas. Soovime anda parimat ja kuis välja tuleb? Teab ehk taevas isegi. Ja kui jõudsime juba taevani, siis kummaline kuid tähelepanuväärne on fraas: inimene plaanib, kuid Jumal juhatab.
Anubis hoidku kui õige on see väljend.
Hommikul plaanisime vaid korra Linnas käia, et Jaani kingi kingsepa juures parajamaks venitada. Seeasemel selgus, et kingsepal kingi (vabandust, liiste) pole, see-eest Merriti unistuste kleit täitsa saadaval, sobivad kingad ka varnast võtta, Mustris vallatud munad olemas ja diivan, mida homme ootasime jõudis hoopiski täna kohale.
Ehk ongi see Jumalast peapeale aetud segadus õige. Sestap ostsime Gary Moore uskumatult impulsiivse plaadi. Ja sellelt kõlav muusika aitas minul ja Jaanil vermida arutult kummalised piparkoogid. Ja sellelt kõlav muusika aitas Merritil lõplikult selgusesse jõuda, MILLISEID roogi pakub Postimehe rahvale, kes meid esimesel detsembril väisama tuleb.

Hähh – kui juba NII magusaks läks, siis pole muud kui armast jõulu kõigile!