17.12.11

MURE KOERA PÄRAST. Jõulujutt vol.1

Vaat see on pealkirja võlu! See on nukker ja kõik elavad kaasa.
Tegelikult võin oma fännidele ausalt tunnistada, et olen paranemas, kas seda aitas teha kallis rohi või veel kallim pererahva armastus – vaat selle jätan teie otsustada.
Või äkki tempo? SEE tempo, mis tapaks hobuse, bakteritest rääkimata.
Tapab, keda tapab, kuid MINA armastan seda. Armastan kui perenaine leegitseva panni kõrval omab sama leegitsevaid silmi. Armastan kui Jaan kakskümmend ja kolm leegitsevat küünalt süütab alati siis kui restoranirahvas kohale jõudnud on. Armastaks ka seda kui oma leegitseva südame mõne preili ees lõõmata saaksin lasta. See viimane on kahjuks vist juba maha maetud unistus.
Aga MINA armastan ka igat hommikut. Hommik sama pime kui õhtu. Trepist alla tatsuv perenaine. Taevas hoidku kui unine. Leiab käsikaudu üles kohvimasina, peale kahte kanget ja hääd kohvi ilme selgineb, haaratakse salapärane märkmik ja tehakse sinna kanne sama päeva töödest ja järjekordadest. Kui aus olla, siis võiksid need sissekanded olla ka hiina keeles, kuna Merriti kunstipärasest käekirjast saab hea õnne puhul ta ehk ise aru.
Jõuab alla ka peremees Jaan. Peale kirglikku musi nad tööle asuvadki. Esialgu endile lauda katma. Pimeduse ajal süüdatakse papakoidesse peitunud küünlad, vürtsitatakse õnnetuid tomateid hiigelhea oliiviõli ja balsamicoga, nauditakse Merriti küpsetatud saiu koos vahemereliste vorstide-sinkidega.
Selle järel tatsume Merritiga teele. Hommikusele tualetile. Olenevalt ilmast kestab see kas ainult kümme või kogunisti kolmkümmend minutit.
Tuleme koju, mu käpad pestakse, tupsutatakse ja määritakse raviva salviga.
Kas see ON koera elu. Jah see on selle koera elu, kelle elust saate hääl juhul osa juba varakevadel Eestimaises Televisioonis. Satungi tihtilugu juurdlema, kas MerMer tegi minu või tegin mina MerMer´i. Küllap on siin tegemist samase dilemmaga, et kas enne oli muna või enne oli kana.
Ma ei taha ennast üle tähtsustada, aga kuldne kolmik: Merrit-Jaan-Hummer, tunduks olema kui kolm vaala, kellele maakera toetub.
Ei taha veel oma armsatele lugejatele JÕULU soovida, kuid aga rahulikku ja armast etttevalmistust selleks hingematvalt kauniks aastalõpuajaks. Langetan oma lugejate ees pea.
Hummer.

0 kommentarer:

Postitage kommentaar