JALG ÜLE PÕLVE ehk kõigi maade isased ühinege!

Juba keegi Murvhh (no olgu-olgu, ametlikult Murphy) ütles, arvan küll, et mitte esimesena: kui läheb sitasti, ärge muretsege, see on alles algus...
Ärge pahandage, lugejad, see on alandlik minupoolne tõlgendus. Tänasele päevale.
Algus oli väheke varem, siis kui meie lollakas punaselt irvitav Kitchen Aid otsustas, et ei viitsi tööd teha. Pääle vähekest noomimist jah, sai pöörded sisse ning pööritas pesto ära. Mõned päevad tagasi aga saatis perenaise kukele koos pasteeti ootava kanamaksaga. Peremees vihastas, pakkis Punase Elaja autosse ja tee Ülemiste peenesse nõudepoodi algaski.
Kena vanem proua kuulas me mured ära, pani masina kontakti ja seal ta siis töiselt vuriseski. Kes mäletab üht eelnevat juttu, selles käitus kohvimasin sama häbematult. Erinevalt kohvimasinast, kes lugematute katsetuste järgi alla andis, ei teinud närune köögikombain seda mitte. Panime teda koos kokku ja lahku, kuid punane kurat vuristas endiselt. Proua vaatas meid, no ei taha öelda, et kahtlustavalt, kuid nukralt kindlasti ja Jaan haaras ohates masina kaenlasse, et ta koju tagasi transportida.
Ega sõit linna asjatu polnud, sest teatud varusid, mida kohalikult rahvalt ei saa, tuli siiski linnast kaasa haarata. Ajaviiteks lugesin koduteel kokku seitse kotitäit kraami. Sisu, teadagi, on konfidentsiaalne, seega avaldada ei tohi.
Avaldada aga võin, et nii Küülikuemand kui Kalurihärra nädalalõpuks uut ja värsket liha/kala meile lubasid.
Aga siis tõusis tüli. Mitte kohe. Eelnevalt oli Merrit usinalt kõik kotid sisse tarinud, läbi sorteerinud ja ostetud tooraine vajalikesse kohtadesse paigutanud. Oma üllatuseks leidsime ühest kotist ka kena vahuveini, mille sahvrisse külma asetasime.
Ei jõudnud vaeseke (perenaine nohhh!) hingegi tõmmata, seeasemel hakkas pardifileekesi, sparglit, rohelisi ube ja tomateid õhtusöögiks valmistama. Peremees vaatles kõike seda, jalg üle põlve ja värske ajaleht käes, malbelt tugitoolis üle prilliraamide pealt. Sel hetkel kui pardirindade kõige valusam hetk pliiditulel kulminatsiooni pälvis, julges Jaan Merrititle meelde tuletada, et ehk oleks aeg väga külmas olev jäätumist ootav Cava ära tuua. Ja siis läks Murvhh päriselt lahti: Jaanile heideti ette kõik halb, mis maailma algusest peale sündinud oli (kaasa arvatud Eva rumal käitumine, kes Aadama õhutusel hambad lihtsasse õuna surus ja seega paradiisliku elu lõpetas), lubati kuum pann koos rindadega pähe valada, anti nõu autonina kodust eemale suunata, tõotati, et ei iialgi naine enam pliidi ees ei seisa ja nii edasi (seda edasit ei kannata MINU kirjatöö küll välja).
 See pilt on selleks, et võiksin lisada: Merrit tigedusest punane kui loojuv päike!

Mina aga värisesin jalg üle põlve nurgas ja mõtlesin, et kuigi armastan väga-väga oma perenaist, siis sellel hetkel kutsuksin küll vastassugupoolt (isaseid) endaga ühinema, selleks et nad ikka ja alati suudaksid kõiki oma armastatud kaasade hullusi taluda, seda huumoriga võtta ja neid nende ahastushoogudel küünarnukist toetada. Eks ikka kõik selle nimel, et hää toit isaste laualt ei kaoks ja külm Cava ka külmast keldrist proua juhatusel lauale jõuaks!

Andku Anubis mulle andeks, kuid järgnevalt tutvustavalt lõigult ( kuut seriaaliosa saab soovi korral näha aprilli keskel ETV-s) saate veelkord kinnitust, et mu peremees on ikka jobu, mis jobu...
http://www.youtube.com/watch?v=gewpDlEXSxw&context=C3a15f2bADOEgsToPDskJ_k23kf78MDvS-z8gpbsfA