LUBADUSED, MILLE ANDMIST MA ENDALE UUEL AASTAL LUBAN. Iseasi, kas ka täitmist..

Keset mõnusat ja huvitavat unenägu, mille keskmeks oli minu ja selle Valge Kassi golfiturniir Jõelähtmel (Muuseas, selle une käigus lahendasin ma Valge Kassi saladuse – nimelt kinkis üks pank, reklaami teha ma ei tohi, mu pererahvale üks suvi valge karu. Ja see karu jäeti MerMer´i suvemajja uut suve ootama. Ja sel karul on sääl väheke igav. Ja seetõttu tuleb ta õhtuti Valgeks Kassiks ümberkehastunult meie rõdu peale passima. See omakorda lahendab ka kassi lühisaba mõistatuse, kuna karudel teatavasti ei ole pikka saba.), äratas mind koputus tagumikule ja Merriti vähe pahur hääletoon: „Taas pikutad kui valge vaal keset päeva oma diivanil, oma norskamisega ei lase mul keskenduda! Kas sul vähemalt uusaasta lubadused kenasti paberile pandud?“ küsis ta ja kadus tagasi kööki.
Esiti mõtlesin, et kaon minagi tagasi suvisele golfiväljakule, kuid midagi perenaise küsimuses oli taolist, mis hingekese kripeldama ajas.
Sünnis pole tõepoolest kui mingi kassipagan muretult elurattakest veeretada, samal ajal kui iga enesest lugu pidav olevus on tõotuse andnud uut aastat veel parema olevusena veeta.
Nuujahh, tuleb selg sirgu ajada, Jaani tagant tema kuldsulepea ja potitäis tinti pätsata, et kõik selle, mis ka mind aastal 2012 kaunimaks vormib, kalligraafiliselt kallutatud käekirjaga paberisse raiuda.
Istusin ja imesin tunnikest pool kuldsest sulepeast tinti. Ja siis hakkas mõte lendama. Küllap on nad sesse tindikesse ajurakukesi teravdavaid toimeaineid süstinud.
LUBADUS ÜKS.

Hakkan uuel aastal kõvasti trenni tegema. TÄITMINE imelihtne: kuna praegu suudab perenaine mind hommikul ja õhtul kokku vast kahekümne viieks minutiks välja viia, siis nüüdsest luban, et hommikul olen õues ja liigutan end käppesti kolmkümmend ja viis minutit, õhtuse jooksutiiru pikendan kahekümnele minutile. Täitmine järelikult sada ja viis protsenti.
LUBADUS KAKS.

Toitun senisest tervislikumalt ja selle tagajärjel kaotan kaalust kümnendiku. Oletame, et kui ma praegu kaalun kuuskümmend ja kaks kilo, siis peksin kõhnemaks jääma kuus kilo ja kakssada grammi. TÄITMINE kahtlane. Ja selles on süüdi pererahvas ise. Kohe kui mu põsekesed hakkavad näljast lohku vajuma ja roided kui hambuline reha välja turritama, hakkavad vasikapraed ja küülikukoivad lendama. Järelikult,
LUBADUS KOLM.
Tahtejõu kasvatamine. Ei pööra peadki lendava toidu suunas, kassid kaasa arvatud. TÄITMINE täiesti võimalik. Eriti siis kui kassid kiirelt lendavad, toit samuti.
LUBADUS NELI.
Täidan ontlikult oma vanemate kõiki käsklusi. TÄITMINE pole võimalik, kuna kõik käsud on ka praegu suurepäraselt täidetud.
Lasin pilgu oma lubaduste nimekirjalt üle libiseda ja muutusin murelikuks. Loetelu naeruväärselt lühike. Mida veel, mida veel – ketras pea kui vana vokk. Ja sealt ta tuleb:
LUBADUS VIIS.



Kui varsti teleekraanile laiama jõuan, siis tõotan, et ei hakka staaritsema ega staarielu elama. TÄITMINE, oleneb olukorast. Kui ikka tuhanded austajad puudlist linnukoerani mu teele kondikesi poetavad, tuleb vist nende rõõmuks pisut ka Tähte mängida.
LUBADUS KUUS.
Märkasin, et taas olin tegelenud tühja pilgu ja tinti täis kuldsulepea lutsutamisega. Nagu päästeingel Gabriel seisis Jaan mu selja taga, äkitselt. Pöörasin oma anuvalt suured pruunid silmad tema poole ja ohkisin, aita väheke.
Peremees jäi väga mõttesse. Kortsutas kulmu, sügas kõrvatagust (endal). Patsutas kõhtu (minul) ja lausus mõistatuslikud sõnad:
„Ei saand molkusest inimest, oi vatsakest, oi vatsakest.“ Muigas siis saatanlikult ja ütles:“Mõtle selle üle järele, Hummer! Mõtle!“
Nüüd ma siis mõtlen. Ja kardan, et jään terveks selleks aastaks mõtlema.
Inimest?
LUBADUS KUUS jätkub,

 Ei läind aastatki, vaid loetud sekundit pärast Jaani kadumist tabas mind ilmutus! Seega LUBAN, et uuel aastal hakkan inimeseks. Et täita tõotust, tuleb mul eeskätt hakata süvenema poeesiasse, seejärel kaevun draamasse, siis tõusen tagakäppadele, pärast mida ostan kõvakaabu. Nii lihtne see ongi! Lubaduste täitmine!