KUNST JA KALA.

Viimase nädala rabelemised, kus kandsin ette ja viisin ära... külalistele, signeerisin oma teoste eksemplare... külalistele ja tegin muudki (kui pererahvas kodus ei olnud, sõin ajaviiteks tükikese voodist ära. Isegi imestasin oma tobeda käitumise üle!) said premeeritud. Autosõiduga linna. Olin kindel, et poodlema. Kass võtku – kõigist armsatest poekestest põrutati mööda ja suund võeti Kadriorgu. Vist tahab Härra President mu isiklike teenete eest isiklikult mõnd medalit kaunilt kaarduva kaela ümber panna. Käis rahulolev mõte kõrvade vahelt läbi. Valesti käis, kuna mõned mõtted hiljem leidsin end Kadrioru Kunstimuuseumist. Teiselt korruselt. Nelja maali eest. Esimene mõte: vaat kui hää koopiamasin, ühest pildist teinud suisa neli. Siis hakkasin süvenema, juurdlema ja analüüsima. Sellele tegevusele aitas hoogsalt kaasa kena giidipreili ning lugematu hulk madrusestiilis noori kutsikaid. Giidipreili rääkis ka kopeerimisest, jäljendamisest, matkimisest. Nagu jutust mõikasin, olevat tegemist peaaegu sama suure mõistatusega kui see, miks Mona Lisa naeratab. Viimase mõistatuse olen küll iseseisvalt lahendanud: miks ei peaks kena proua kelmikalt muigama kui teda taoline härrasmees kui Leonardo da Vinci maalib.
Uus mõistatus peitub maalis „Kaubitsejate väljaajamine templist“, mida väidetavalt on maalinud neli erinevat isikut, neljas erinevas kohas. Ja keegi ei teagi, kas keegi on kedagist kopeerinud või tuli vaim valge tuvina ühtemoodi paljudele peale. Ja üleüldse pidavat käekiri kuuluma nii Hieronymous Bosch´ile kui Pieter Bruegel vanemale.
Välk kui selgest taevast lõhestas mu aru. Sosistasin Merritile, et mina tean. Bosch helistas Bruegel´ile ühel igaval õhtutunnil ja soovitas väheke pulli teha. „Vorbime ühed ja samad ägedad pildid, ärme signeerime, ja las tulevane põlvkond murrab pead ja riputab neid üles, analüüsib mikroskoobi all ja laserkiirega. Vähemalt ei unusta nad meie nimesid ealeski!“
„Sa, Hummer, oled ikka jobu, mis jobu – sel aal polnud telefoni, mobiilist rääkimata,“ kommenteeris peremees. „Kust Sina seda tead, seisid kõrval või,“ ironiseerisin vastu. „Seisin või mitte, aga selle vandenõu vastu räägivad külmad daatumid Bosch elas 1450 – 1516 ja Bruegel 1525-1563!“
Noh, küllap herr Bruegel keerutas siis taldrikut! Lisasin mornilt.
Tundus, et pererahvas oli väheke pettunud mu kunstiarmastusest, seda tunnistas laks vastu tagumikku ja käsk kunstitemplist lahkuda. Maali pealkiri võiks olla: Abikelner Hummeri väljaajamine kunstitemplist
Väljaajamise hetkel adusin, et neljast kolmel pildil oli all vasakus nurgas kala. Ja siis helistaski Kalur ja raporteeris, et värske saak ootab.
Läksime järgi ja kohtasin Kaluri õuel taaskordset ilmutust. No SELLE küll on maalinud Hieronymous! No SEE on maha astunud tema maalilt „Põrgu“ – suutsin vaid tasakesi pobiseda. Olevus, keda silmasin oli mägra laubaga, hundi koonuga, känguru kõrvadega, rebase sabaga, hirve kerega, ilvese säärtega. Õudne hakkas! Maailma lõpp on vist tõepoolest koputamas välisuksele.
„Mida sa, Hummer, jälle jõllitad. Koera pole enne näinud või?“ küsis perenaine.
Anubis hoidku! Parem istun kodus, teenindan MerMer´i külalisi ja söön oma voodit. Kunst ja sellega kaasnevad kõrvalnähud ei ole minu jaoks.
Aga kala tegime vastavalt päevastele sündmustele mesise ja tšillise.

400 g lõhefileed
Poole sidruni mahl
Supilusikas vedelat mett
Üks seemnetest puhastatud ja hästi peeneks hakitud tšillikaun
Meresoola ja musta pipart
Killuke võid
Et hää kaste kalast kaugele ei ujuks, siis ümbritse filee(d) küpsetuspaberiga.
Pane ahi 180 kraadi peale soojenema.
Pigista kalale sidrunimahl, siis tilguta peale mesi, raputa lisaks tšilli ja endiselt soovitan tšillised näpud puhtaks küürida, mitte puhtaks lakkuda. Soola pipart meelepärases koguses, väike võikild ka peale. Küpseta 180 kraadises ahjus 20-25 minutit.
Kõrvale sõime grillitut köögivilja.
Poolitasime kolm väiksemat punast paprikat, puhastasime seemnetest ja asetasime lõikepind allpool küpsetusplaadile, viilutasime ca viiesentimeetristeks tükkideks (marmormustrise) munataime, suvikõrvitsa ja panime ka pannile, väheke fenkoli tükke ka läks pannile, küüslaugumugul (ots ära lõigatud) ikka pannile. Pintseldasime ohtralt oliiviõliga, tüümianioksi ja rosmariinilehti lisaks, soolahelbeid peale.
Ahi 185 kraadisele grillrežiimile, pann ahju ja grilli, kuni viljakeste pealispind hakkab kergelt söestuma.